Plasttooteid kasutatakse laialdaselt igapäevaelus ja tööstuslikus tootmises nende kergete, vastupidavate ja kulutõhusate -omaduste tõttu. Plastjäätmete ebaõigel kõrvaldamisel on aga tõsine keskkonnamõju. Seetõttu on plasttoodete teaduslik klassifikatsioon ressursside ringlussevõtu ja keskkonnakaitse seisukohast ülioluline.
Rahvusvaheliste standardite kohaselt liigitatakse plasttooted peamiselt seitsmesse kategooriasse, millest igaühel on erinev keemiline koostis ja ringlussevõtu omadused. Esimene kategooria on PET (polüetüleentereftalaat), mida kasutatakse tavaliselt joogipudelites, läbipaistev ja kergesti taaskasutatav. Teine kategooria on HDPE (kõrge -tihedusega polüetüleen), mida kasutatakse piimapudelites ja pesuainekonteinerites ning mida iseloomustab selle tugevus ja vastupidavus kemikaalidele. Kolmas kategooria on PVC (polüvinüülkloriid), mida kasutatakse tavaliselt torudes ja plastkiledes, kuid mis sisaldab kloori, mistõttu on selle taaskasutamine raskendatud. Neljas kategooria on LDPE (madala{5}tihedusega polüetüleen), mida kasutatakse kilekottides ja kilepakendites ning mida iseloomustab selle paindlikkus. Viies kategooria on PP (polüpropüleen), mida tavaliselt kasutatakse toidukonteinerites ja autoosades ning mida iseloomustab kõrge temperatuuritaluvus ja korduvkasutatavus. Kuues kategooria on PS (polüstüreen), mida kasutatakse vahtnõus ja pakkematerjalides ning mis on kerge, kuid raskesti lagunev. Seitsmes kategooria on muud plastid, sealhulgas tehnilised plastid, nagu PC (polükarbonaat), mida tavaliselt kasutatakse elektroonikas ja meditsiiniseadmetes.
Plasttoodete teaduslik klassifitseerimine ei aita mitte ainult parandada ringlussevõtu tõhusust, vaid vähendab ka keskkonnareostust. Näiteks PET-l ja HDPE-l on kõrge ringlussevõtu määr ning neid saab eraldi ringlussevõtu kaudu ringlusse võtta kiududeks või konteineriteks. PVC ja PS sisaldavad aga ohtlikke aineid ja nõuavad erikäsitlust. Samuti peaksid tarbijad olema teadlikumad plasttoodete sorteerimise tähtsusest, eraldades need äraviskamisel materjali järgi ning tegema koostööd kogukonna taaskasutussüsteemidega.
Tulevikus koos biolagunevate plastide ja ringlussevõtu tehnoloogiate arenguga muutub plastide klassifitseerimine ja haldamine veelgi rafineeritumaks. Poliitikajuhiste, tehnoloogilise innovatsiooni ja avalikkuse kaasamise kaudu liigub plasttoodete klassifitseerimine ja ringlussevõtt säästvama arengu suunas, aidates kaasa Maa ökoloogia kaitsmisele.
