Plasttooted on meie igapäevaelus üldlevinud, kuid neid on laias valikus. Erinevate plastmaterjalide toimivus, kasutusala ja ohutus erinevad oluliselt. Nende erinevuste mõistmine aitab teil plasttooteid targalt valida ja kasutada.
Esiteks võib tavalised plastid jagada kahte kategooriasse: termoplastid ja termoreaktiivsed plastid. Termoplastid (nagu polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP) ja polüstüreen (PS)) pehmenevad ja muutuvad kuumutamisel ning taaskõvenevad jahutamisel, muutes need reprodutseeritavaks ja sobivaks nii ühekordseks kasutamiseks kui ka vastupidavatele toodetele, nagu pakendid ja mahutid. Termoreaktiivset plastikut (nagu fenoolvaikud ja epoksüvaigud) ei saa pärast kõvenemist uuesti sulatada. Neil on kõrge kuumuskindlus ja tugevus ning neid kasutatakse sageli rakendustes, mis nõuavad pikaajalist stabiilsust-, nagu elektriisolatsioon ja autoosad.
Teiseks erinevad erinevate plastide keemilised omadused ja ohutus oluliselt. Näiteks polüetüleentereftalaati (PET) kasutatakse tavaliselt joogipudelites, kuid pikaajaline{1}}taaskasutamine võib vabastada kahjulikke aineid. Kõrge-tihedusega polüetüleen (HDPE) on korrosioonikindel-ja mittetoksiline, mistõttu sobib see hoiukastidesse ja torudesse. Polüvinüülkloriid (PVC) sisaldab plastifikaatoreid ja võib kõrgete temperatuuride või õlidega kokku puutudes eraldada kahjulikke aineid, mistõttu seda üldiselt toiduainete pakendamiseks ei kasutata.
Lisaks määravad plastide füüsikalised omadused ka nende kasutamise. Polükarbonaat (PC) pakub suurt läbipaistvust ja tugevat löögikindlust ning seda kasutatakse laialdaselt prilliläätsedes ja kaitsevarustuses. Polütetrafluoroetüleen (PTFE, tuntud ka kui teflon) on äärmiselt keemiliselt vastupidav ja seda kasutatakse tavaliselt mittenakkuvates pannikatetes.
Lühidalt öeldes ei kajastu plasttoodete erinevused mitte ainult materjali tüübis, vaid ka töötlemismeetodites, kuumakindluses, keemilises stabiilsuses ja keskkonnamõjus. Tarbijad peaksid valima sobiva plasttoote oma tegelikest vajadustest lähtuvalt ning pöörama tähelepanu selle kasutuspiirangutele, et tagada ohutus ja jätkusuutlikkus.
